Paljassaare ajalugu

Nimi on vähemalt keskajast

Eesti kohanimeraamatus on Paljassaare varaseimaks kirjapanekuks toodud umbes 1250. aastast Karlsö. 1297. aasta allikates esinevad kahe saare nimed Blote-Karl ja Rughen-Karl ning hilisemates allikates mitmed teised rootsi- ja saksakeelsed nimekujud.

Eestikeelne Paljassaar kirjeldab tõenäoliselt lagedat maastikku. 19. sajandil jõuab kirjapanekutesse juba tänapäevasele nimele väga lähedane kuju: 1855 „Paljas-saar“ ja 1883 „Paljasaar“.

Suur ja Väike Paljassaar

Tänase poolsaare asemel oli varem kaks saart: Suur Paljassaar ja Väike Paljassaar. Eesti kohanimeraamat märgib, et enne 1940. aastat jagunes kohalik asustus kahe küla vahel: Kopli-poolses osas oli Eesküla ehk Suurküla ning Katariina kaist põhja pool Tagasaare küla.

Paljassaared olid ajalooliselt seotud ka Kopli maa-aladega. Tallinna Kopli ajaloo ülevaade märgib, et hiljemalt 1597. aastal renditi Kopli mõis koos metsade, karjamaa, kõrtside, telliselöövide ning Suure ja Väikese Paljassaarega.

1912–1917: saartest sai poolsaar

Kõige suurem maastikumuutus toimus 20. sajandi alguses. Eesti kohanimeraamatu järgi sulasid kaks saart aja jooksul kokku ning ühendati aastatel 1912–1917 mere täitmise teel mandriga.

See muutis Paljassaare olemust põhimõtteliselt: endistest saartest sai Põhja-Tallinnaga vahetult seotud poolsaar. Tänapäeval on Paljassaare rannajoone pikkus Tallinna andmetel 6,8 kilomeetrit.

Militaarne ja tööstuslik 20. sajand

20. sajand jättis Paljassaarele tugeva militaarse ja tööstusliku jälje. Tallinna linn kirjeldab poolsaart kirju militaarajalooga alana, kus leidub endiselt mahajäetud militaarrajatisi.

Oluline on ka see, et poolsaar oli aastakümneid avalikkusele suletud. See kujundas Paljassaare tänast ilmet kaudselt: intensiivse linnakasutuse asemel säilisid suletud alal ulatuslikud roostikud, niidud, põõsastikud ja madala merega rannamaastikud.

Suletud alast linnuvaatluspaigaks

Tänase Paljassaare üks huvitavamaid paradokse on see, et militaarne minevik aitas osaliselt säilitada loodust, mille pärast inimesed nüüd sinna lähevad. Tallinn toob samuti välja seose aastakümneid kestnud suletuse, mitmekesise maastiku ja väärtusliku linnuala säilimise vahel.

2005. aastal moodustati Paljassaare hoiuala. Praegu hõlmab see 277,9 hektarit ning alal on registreeritud üle 240 linnuliigi. Osa linnualast kuulub Natura 2000 võrgustikku.

• Loe lähemalt Paljassaare hoiuala kohta.
• Kui tahad loodust ise näha, vaata Paljassaare matkaraja lehte.

Paljassaare ajajoon lühidalt

• u 1250 — kirjalikes allikates esineb nimi Karlsö.
• 1297 — mainitakse kahte saart nimekujudega Blote-Karl ja Rughen-Karl.
• 1855 — kirjapanek „Paljas-saar“.
• 1883 — kirjapanek „Paljasaar“.
• 1912–1917 — Suur ja Väike Paljassaar ühendatakse mere täitmise teel mandriga.
• enne 1940 — asustus jaguneb Eesküla/Suurküla ja Tagasaare küla vahel.
• 20. sajand — poolsaart kujundavad militaarrajatised, sadama- ja tööstusalad ning pikk suletuse periood.
• 2005 — moodustatakse Paljassaare hoiuala.
• tänapäev — Paljassaare on korraga sadama- ja tööstusmaastik, elurikas hoiuala, Pikakari rand ning populaarne mereäärne jalutuskoht.